Pakume maasoojuspumba paigaldusel täislahendust. Meil on koostöö kvaliteetsete maasoojuspumpade tootja Viessmamann´iga. Kindlasti leiame tootevalikust Teile sobiva soojuspumba koos kõige sinna juurde kuuluvaga.

Maasoojuspump, kasutab ära maapinda salvestunud päikeseenergiat. Maakütet saab kasutada sooja vee tootmiseks, kütmiseks ning suvel maja jahutamiseks. Maasoojuspump kasutab enda töös hoidmiseks elektrienergiat, kuid iga kulutatud 1 kWh kohta toodab ta keskmiselt 3,5 kWh soojusenergiat tagasi (soojustegur/kasutegur ehk COP = 3,5).

Maasoojus koondab nelja erinevat liiki energiaallikat: maapind (maakollektor), energiakaev, veekogu ja soojuspuurauk. Eestis on levinuim lahendus maakollektor (horisontaalne paigaldus), kus maapinda salvestunud soojusenergia kogutakse pinnasesse paigaldatud plasttorustiku ehk maakollektori abil, milles ringleb külmakindel vedelik (külmakandja). Eelistatud on niiske pinnas (parem soojusjuhtivus). Viimastel aastatel on populaarsust kogumas ka soojuspuuraugu kasutamine. Kui rusikareegli järgi vajab 1 m² hoone köetavat pinda 3 m horisontaalset maakollektorit ja 3,6 m² vaba maapinda, siis soojuspuurauk vastavalt 1 m puurimissüvagust 1 m² köetava pinna kohta.

Maaküte ja maasoojuspump
Maasoojuspump töötab kõige efektiivsemalt kui kasutusel on vesiküttesüsteemid (radiaator- ja põrandaküttesüsteem). Enamus radiaatorsüsteeme töötavad maasoojuspumba jaoks sobival temperatuuril (peale/tagasivoolutemperatuur 55–45 ºC). Soojuspumba COP on seda suurem, mida madalam on küttesüsteemi temperatuur, seega sobib maasoojuspump kõige paremini majadele, kus on kasutusel põrandaküte (peale/tagasivoolutemperatuur 40-35 ºC) või küttekalorifeerid (55-35 ºC).