MAASOOJUSPUMBAD ÜHE- JA MITMEPERE ELAMUTELE

LEIAME LAHENDUSE

Oleme abiks mistahes sisekliima lahenduse leidmisel

MAASOOJUS-
PUMBAD

ÕHK-VESI
SOOJUSPUMBAD

AKUPAAGID JA BOILERID

GAASIKATLAD

VENTILATSIOON

VEEPEHMENDUS

MAASOOJUS-
PUMBAD

ÕHK-VESI
SOOJUSPUMBAD

AKUPAAGID JA BOILERID

GAASIKATLAD

VENTILATSIOON

VEEPEHMENDUS

Vitocal 200-G

Soodsa hinnaga ON/OFF maasoojuspump, vaikne ja kompaktsete mõõtudega

Vitocal 222-G

Kompaktne ON/OFF maasoojuspump, mille boileri maht on 220 liitrit

Vitocal 300-G

 inverter maasoojuspump, väga vaikne ja kompaktsete mõõtudega

Vitocal 333-G

Kompaktne inverter maasoojuspump, mille boileri maht on 220 liitrit

Maasoojus kasutab maapinda salvestunud päikeseenergiat. Seda saab kasutada põhiküttena, sooja vee tootmiseks ning suvel maja jahutamiseks.

Seade kasutab küll elektrienergiat, kuid iga kulutatud 1 kWh kohta toodab see keskmiselt 4 kWh soojusenergiat tagasi (soojustegur ehk COP = 4,0). Kuigi alginvesteering võib olla kõrge, siis maasoojuspumba kasutamine on soodne (madalad küttekulud = kiire tasuvusaeg), keskkonnasõbralik.

Eestis on võimalik maasoojust ammutada mitmel moel:

  • pinnasest (maakollektor),
  • veekogust (pinnavesi) või
  • soojuspuuraugust (energiakaev).

Levinuim ja enamasti soodsaim on horisontaalne maakollektori paigaldus – maapinda salvestunud soojusenergia kogutakse pinnasesse paigaldatud plasttorustiku abil, milles ringleb külmakindel vedelik (külmakandja). Rusikareegli järgi vajab 1m² hoone köetavat pinda 3m horisontaalset kollektorit ja 3,6m² vaba kaevatavat pinda. Soojuspuurauk vastavalt 1m puurimissüvagust 1m² köetava pinna kohta.

VIESSMANN
MAASOOJUSPUMBAD

Loe lähemalt, kuidas alustada maaküttelahenduse rajamist

MAASOOJUSPUMBA PAIGALDUSE HIND

Maasoojuspumba paigaldus on iga objekti puhul erinev. Küsi alati personaalset pakkumist!

Maasoojuspumba standardpaigaldus sisaldab:
Seadme ühendamine vee-, kütte- ja maakontuuri torustikuga koos paigaldusmaterjalidega.

Standardpaigaldus sisaldab alati:

  • sulgventiile, õhueraldajaid, mudafiltreid, küttesüsteemi manomeetrit,
  • paisupaake küttele ja tarbeveele, süsteemi täite- ja tühjendusventiile,
  • maakontuuri piirituslahust koos täitmisega,
  • süsteemi käivitamist ja seadistamist ning tellija koolitust.

Elektritööd

  • Elektriühenduse tegemiseks peab olema toodud nõuetekohaselt maandatud kaablid vastavalt soojuspumba mudelile ja varuga vähemalt 2m
  • Välisanduri jaoks peab olema elamu põhjapoolsest küljest toodud kahesooneline kaabel soojuspumba kohale ja varuga vähemalt 2m. Juhtme ristlõige 2×0,75 mm2;
  • Elektrikilbis peavad olema soojuspumba mudelile vastavad automaatkaitsmed ja toitejuhtmed kilbis kaitsmete alla ühendatud. Kaitsmete suurus täpsustada vastavalt soojuspumba mudelile;
  • Kaitseautomaat peab olema hoone rikkevoolukaitsmest mööda juhitud;
  • Online mooduli ühendamiseks tuua soojuspumba vahetusse lähedusse pistikupesa (kui moodul ei ole tehases seadmesse paigaldatud).
  • Vajalik kvaliteetse WiFi-võrgu olemasolu Online mooduli läheduses

Torutööd

  • Soojuspumbaga ühendatavad hoone küttetorustikud peavad olema toodud soojuspumbast kuni 2m kaugusele samasse ruumi ja lõppema keermesühendustega (põrandaküttel paigaldatud kollektor kuulkraanidega, mitme kollektori korral, ühendatud ka magistraaltorud ja lõpetatud tehnoruumis keermesühendustega);
  • Soojuspumbaga ühendatavad hoone tarbeveetorud peavad olema toodud soojuspumbast kuni 2m kaugusele samas ruumis. Ruumis on valmis keermes liitega väljavõte sooja- ja külma vee ühendamiseks;
  • Vajalik on küttesüsteemi täitmiseks survevee olemasolu.
  • Olemasolev küttesüsteem peab oleme survestatud, täidetud ja õhutatud.
  • NB! RANGELT SOOVITUSLIK on tellijal tarnida küttesüsteemi täitmiseks pehmendatud vesi või eelnevalt paigaldatud veepehmendusseade.

Ehituslikud tööd

  • Maakontuuri torustiku sisseviiguks paigaldatud hülsid läbi vundamendi (110mm kofreeritud kaablikaitse kõri) või puuritud avad;
  • Tehnoruum soojustatud ja viimistletud soovitud valmiduseni.
  • Enne pinnasekollektori paigaldust peab pinnasekollektori alune pind olema puhastatud suurest prahist ja krundi pind peaks olema tasandatud
  • Juhul kui pinnasekollektori paigaldusel tekib vajadus liivapadja järele, siis töövõtja võib seda organiseerida tellija kulul.

Vastutus

  • Klient on kohustatud paigaldajale tutvustama peidetud kaablite ja torude asukohti.
  • Klient on kohustatud teavitama paigaldajat kommunikatsioonide asukohtadest krundil
  • Klient on kohustatud paigladajale tutvustama kaevatava pinnase olemust, mittekaevatava või raskesti kaevatava pinnase puhul lisandub kaevetöödele eritehnika või koefitsient
  • AB Ventimo ei vastuta varjatud kaablitele või torustikele tekitatud kahju eest kui klient ei ole esitanud vastavat plaani või projekti, mille järgi nende asukohad kindlaks teha.

Soovitused

  • Võimalusel vahetada vanad malmradiaatorid ja küttetorustik tänapäevaste vastu, vältimaks soojuspumba soojusvahetite ummistumist ja kulumist;
  • Paigaldada vanematele küttesüsteemidele magnetiidfilter, kaitsmaks soojuspumba soojusvahetite ummistumist ja kulumist;
  • Paigaldada hoone veesisendile manomeetriga rõhualaldid, eelkõige uusarendustes, kus on probleeme vee surve kõikumisega;
  • Elektriliini lõppudes, kus on probleeme elektripinge kõikumistega, paigaldada elektrikilpi liigpingepiirik, et kaitsta soojuspumba elektroonikat;
  • Tehnoruumis on soovitav trapp ja kanaliseerimisvõimalus
  • Soojuspumba ruumis kasutada helikindlat tihenditega ust
  • Juhul kui soojuspumbaruum asub magamistoa kõrval, võiks kasutada magamistoapoolses seinas heliisolatsiooni plaati.
  • väljavõtete tegemine olemasolevale süsteemile
  • kaitseautomaadi paigaldus elektrikilpi
  • toitekaabel ja selle paigaldus
  • kütte- ja tarbevee torustiku isoleerimine
  • küteringi ja tarbevee tsirkulatsioonipump
  • üldehitustööd
  • projektdokumentatsioon ja teostusjoonised
  • lisamaterjalide vajaduse ja kulu selgitab välja paigaldaja koostöös tellijaga
  • seadme ühendamine WiFi võrku
  • kooskõlastusi ja töödealustamise teavitamist erinevatele ametkondadele
  • veemõõdusõlme ega tarbeveesisendsüsteemi ühendust
  • teemantpuurimine
  • haljastuse ja teekatete taastamist
  • küttesüsteemi täitmist ja õhutamist
  • tuletõkketöid
  • kütteruumi torude isoleerimist
  • küttesüsteemi läbipesu
  • pinnase äravedu
  • vanade seadmete demontaaži ja utiliseerimist
  • olemasoleva torustiku survekatsetust
  • põrandakütte paigaldust/radiaatorkütte/kalorifeerkütte paigaldust
  • ventilatsioonitöid
  • maakollektori paigaldust
  • torustike maandust

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Maasoojuspump on seade, mis kasutab maapinna soojusenergiat, et pakkuda küttelahendust. See töötab sama põhimõtte järgi kui külmkapp, kuid vastupidises suunas: see võtab maapinnalt soojust ja viib selle hoonesse, et ruume soojendada.

Peamised tüübid on ON/OFF ja Inverter maasoojuspumbad:

  • ON/OFF maasoojuspump töötab kas täisvõimsusel või on väljalülitatud.
  • Inverter maasoojuspump reguleerib kompressori kiirust vastavalt soojusnõudlusele, tagades stabiilse temperatuuri ja energiatõhususe.

Valiku tegemisel tuleb arvestada järgmisi tegureid:

  • Eelarve: ON/OFF süsteem on odavam, kuid Inverter pumbad on pikaajaliselt energiatõhusamad.
  • Energiatõhusus: Inverter-pump on energiatõhusam ja töötab vaiksemalt.
  • Hoone suurus ja soojustus: Suuremates ja hästi soojustatud hoonetes võib Inverter pump olla parem valik, kuna see tagab täpse temperatuuri ja madalamad töökulud.
  • Mugavus ja müra: Inverter-pump töötab vaikselt ja sujuvalt, samas kui ON/OFF süsteem võib tekitada müra sagedaste sisse-lülitumiste tõttu.

Maasoojuspump töötab ka külmades oludes, kuid selle efektiivsus võib madalatel temperatuuridel väheneda. Külmema kliimaga piirkondades võib olla vajalik lisaküte, et tagada soovitud temperatuur.

Maasoojuspump vajab perioodilist hooldust, et tagada töökindlus ja efektiivsus. Hooldus sisaldab:

  • Filtrite puhastamist
  • Kompressori ja küttesüsteemi kontrollimist.
  • Üldist süsteemi ülevaatust iga 1-2 aasta tagant.

Maasoojuspumpade hind sõltub süsteemi tüübist ja paigalduskohast. Alginvesteering ON/OFF süsteemi puhul on tavaliselt madalam, kuid Inverter-pumbad võivad olla kallimad, kuna need on energiatõhusamad ja pakuvad paremat soojusjuhtimist.

Maasoojuspumpade eluiga on tavaliselt 15-25 aastat, sõltuvalt hooldusest ja kasutamisest. Inverter-pumbad on sageli vastupidavamad, kuna kompressor töötab sujuvamalt.

Jah, paljusid maasoojuspumpasid saab kasutada ka jahutamiseks, kui need on varustatud jahutusfunktsiooniga. Sellisel juhul saab seade talvel kütta ja suvel jahutada.

Maasoojuspumba paigaldamine on keeruline ja nõuab spetsialisti teadmisi, kuna see sisaldab elektri-, soojustehnika- ja vaakumtehnika elemente. Paigaldusvigade vältimiseks on soovitatav kasutada kvalifitseeritud spetsialisti.

KÜSI PAKKUMIST




    Lisa fail